Müüdid nahavähist

Mai on nahavähi teadlikkuse kuu!

Melanoom on nahavähi vormidest kõige harvemini esinev, kuid oma olemuselt on see potentsiaalselt eluohtlik vähivorm. Melanoom areneb naha pigmendirakkudest. Kõige rohkem esineb pigmendirakke sünnimärkides. Nahavähk võib endast märku anda esimesena just muutunud sünnimärgina.


1.     MÜÜT: Melanoom on kesk -ja vanemaealiste haigus

      FAKT: Risk melanoomi haigestuda kasvab vanusega. Keskmine haigestumise vanus Eestis on 60 aastat. [5] Melanoom on üks enamlevinumatest vähivormidest noorte seas (eriti noorte naiste) [1][4] ning haigestutakse ka alla 30-aastaselt. 

2.     MÜÜT: Nahavähk ohustab vaid heledanahalisi

     FAKT: Nahavähki võivad haigestuda kõik, sõltumata nahavärvusest. Tumeda nahaga inimestel avastatakse sageli nahavähk hilisemas staadiumis [3], heleda nahaga inimestel on siinkohal eelis – muutusi on kergem märgata.

Nahavähi kõrgemasse riskigruppi kuuluvad need, kellel on hele nahk, sinised silmad, blondid/heledad või punased juuksed ning kelle nahk ei päevitu, vaid tekib tavaliselt põletus. Riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes saavad päeva jooksul palju UV kiirgust (välitööd, päevitamine), kelle perekonnas on esinenud melanoomi või kellel on kehal palju muutunud sünnimärke. 

3.    MÜÜT:  Kui päikest ei paista või on jahedam ilm ei ole päikesekaitset vaja kasutada

           FAKT:  UV kiirgus jõuab meieni ka pilvistel päevadel, eriti UVA kiirgus ja seda aastaringselt. Lumi, rannaliiv ning vee peegeldus intensiivistavad UV kiirguse tugevust veelgi. Seetõttu on eriti oluline kaitsta nahka päikesekaitsekreemiga või viibida varjulises kohas.

Vältima peaks keskpäevast päikest, kui UV kiirgus on kõige intensiivsem. [6] UV-kiirgusel on otsene seos nahavähi tekkega. UV põhjustab naharakkudes DNA muutusi, mis võivad ühel hetkel ebanormaalselt arenema hakata ning tuua kaasa nahavähi.  

Sünnimärkide jälgimisel järgi lihtsat ABCD reeglit:

A- asümeetria: Kas sünnimärgi üks pool erineb teisest?

B- Piirid: Kas sünnimärgi piirid on ebaregulaarsed, sakilised, narmendavad?

C- Värvus: Kas sünnimärgis on näha mitu erinevat värvitooni?

D- Dünaamika: Kas sünnimärk on aja jooksul muutunud (värvi, kuju, suurust)? 

Kui vastasid eelmainitud küsimusele “Jah”, siis üksiku muutunud sünnimärgi kontrolli on võimalik läbi viia igas Eesti maakonnas - Dermtesti partnerkliinikus.  Kogu keha kontrollimiseks soovitame pöörduda dermatoloogi vastuvõtule.


[1]  American Cancer Society. Key facts for melanoma statistics.  https://www.cancer.org/cancer/melanoma-skin-cancer/about/key-statistics.html
[2]  American Academy of Dermatology. Skin cancer  https://www.aad.org/media/stats-skin-cancer
[3]   Agbai ON, Buster K, Sanchez M, Hernandez C, Kundu RV, Chiu M, Roberts WE, Draelos ZD, Bhushan R, Taylor SC, Lim HW. Skin cancer and photoprotection in people of color: a review and recommendations for physicians and the public. J Am Acad Dermatol. 2014;70(4):748-62.
[4]  Surveillance, Epidemiology, and End Results (SEER) program 18 registries. Data run July 25, 2018.
[5] Marjamäe, M. Melanoomi esmashaigestumine Eestis. 2018:7;10
[6] Centers for Disease Control and Prevention. https://www.cdc.gov/dotw/skincancer/index.html

Jaga artiklit: